Kell 12:30
Muutun üha populaarsemaks... täna lähenes minule tervelt kolm eakat naist - kaks professionaalset jutuajajat-hingedepäästjat ja üks, kes tundis huvi pildi vastu...
Olen juba ammu joonistamiseks sobivat ilma oodanud, muidu sadas kogu aeg vihma. Tänane ilm oli imeilus ning kompenseeris ohtralt ooteaega. Paistis päike, oli kevadiselt soe. Heameelega märkasin, et puud tagaplaanil said kollasemaks - see tõi natuke vaheldust. Hõberemmelgas ise ei muutu... Seisab vist kogu aasta hõberohekate lehtedega. Minu üldine mulje sellest puust on selline, et temal on täiesti ükskõik, milline on ilm ja mis aastaaeg, kes seal all kõnnib ning kas ma joonistan teda, või mitte. Arvasin, et aega jooksul tekib minul selle puuga mingi isiklik suhe, erilised emotsioonid... kuid siiamaani ei tekkinud... Tema "näoilme" on nii ükskõikne ja tema "poos" nii enesekindel, et tekib tunne, et ta on juba tähelepanust väsinud ja otsustas inimesi eriti mitte märgata. Kuid, EI, siiski tunneb ta huvi vähemalt ilma vastu - täna nägin teda "mõõdukalt" naeratamas päikese paistmise puhul.
Panin tähele veel ühele olukorrale - tundub, et olen selle puu joonistamise algoritmi pähe õppinud. Ühest küljest on see hea, sest nii saab kiiremini joonistada. Kuid teisest küljest kadus spontaansus... Nagu selgus rakurssi valik on ka piiratud. Siiski joonistan suure rõõmu ja huviga!
No comments:
Post a Comment