Kaheksas joonistus

Pilt tehtud 06.10.2012

Kell 12:25

Täna on mul hea päev. Juba varahommikul oli hea ilm ja puuotsad olid eredate kollaste päikesekiirtega kaunistatud. Heameelega läksin parki joonistama. Valisin sedasama rakurssi, kui viienda joonistuse puhul (seda, mida tegin, kui sadas vihma.) Mul oli väga hea meel, et täna lähenes minule noor perekond väikeste lastega ning ütles mulle paar soojat sõnu. Kuid pärast seda ootas mind tõeline üllatus. Minu juurde astus soome kunstnik, kelle nimi on Harri Tanskanen. Oli väga meeldiv temaga rääkida. Ta kiitis minu tööd, kinkis postkaardi oma maaliga ja me vahetasime omavahel e-mail aadresse. Kindlasti kirjutan temale! Kogu tee tagasi koju oli mul suur naeratus näol... :)

Peaagu unustasin puust ja joonistusest kirjutada. Võtsin täna pliiatsi nagu planeerisingi ja tegin visnadi. Oli kergemini proportsioone jälgida, kuid joonistusega ei ole ma päris rahul. Üritan järgmine kord rohkem spontaansust lisada.

Seitsmes joonistus

Pilt tehtud 04.10.2012
kell 17:20


Täna ei lähenenud minule vanad naised, vaid tuli üks uudishimulik ja ülitõsine laps. Vaatasin talle otsa ja naeratasin, kuid ta säilitas oma mossitatud näoilmet. Lastega on asi mugavam - nad ei tule sind õpetama, ega oma teadmisi näitama, ega sind oma usku pöörama... Lihtsalt astuvad lähedale, vaatavad, mida nad näha tahtsid ja siis lahkuvad. :)
Täna õhtul oli väga mõnus sügisene päikesepaisteline ilm - püüdsin seda loojuva päikese kiiri puu otsas edasi anda, aga see kord ei õnnestunud... Mõtlen selle peale, et enne värvide kasutamist tuleks mul pliiatsiga visandi teha, muidu puu proportioonid ei vasta reaalsusele. Puud tagaplaanil muutuvad oranžiks. Õhk oli puhas ja taevas kõrge ja helesinine. Oli jahe - sõrmed külmetasid. Niisiis, järgmine kord panen soojad riided selga ja võtan kaasa pliiatsi.

Kuues joonistus

Pilt tehtud 02.10.2012
Kell 12:30

Muutun üha populaarsemaks... täna lähenes minule tervelt kolm eakat naist - kaks professionaalset jutuajajat-hingedepäästjat ja üks, kes tundis huvi pildi vastu...
Olen juba ammu joonistamiseks sobivat ilma oodanud, muidu sadas kogu aeg vihma.  Tänane ilm oli imeilus ning kompenseeris ohtralt ooteaega. Paistis päike, oli kevadiselt soe. Heameelega märkasin, et puud tagaplaanil said kollasemaks - see tõi natuke vaheldust. Hõberemmelgas ise ei muutu... Seisab vist kogu aasta hõberohekate lehtedega. Minu üldine mulje sellest puust on selline, et temal on täiesti ükskõik, milline on ilm ja mis aastaaeg, kes seal all kõnnib ning kas ma joonistan teda, või mitte. Arvasin, et aega jooksul tekib minul selle puuga mingi isiklik suhe, erilised emotsioonid... kuid siiamaani ei tekkinud... Tema "näoilme" on nii ükskõikne ja tema "poos" nii enesekindel, et tekib tunne, et ta on juba tähelepanust väsinud ja otsustas inimesi eriti mitte märgata. Kuid, EI, siiski tunneb ta huvi vähemalt ilma vastu - täna nägin teda "mõõdukalt" naeratamas päikese paistmise puhul.
Panin tähele veel ühele olukorrale - tundub, et olen selle puu joonistamise algoritmi pähe õppinud. Ühest küljest on see hea, sest nii saab kiiremini joonistada. Kuid teisest küljest kadus spontaansus... Nagu selgus rakurssi valik on ka piiratud. Siiski joonistan suure rõõmu ja huviga!

Viies joonistus

Pilt tehtud 25.09.2012
kell 12:30

Täna joonistasin "ekstremaalsetes" tingimustes - sadas vihma. Võtsin täna oma kokkupandva tooli kaasa, järelikult ei pidanud ma sellel samal kohal, kui varem, istuma, vaid valisin teise rakursi. (Puudus vajadus märja pingi pühkida, mille tõttu on mul ka hea meel.) Veepritsmed tegid minu vesivärvid ja paberi märjaks (rääkimata minust enesest). Kuigi eriti mugav ei olnud, tundsin joonistamise vastu huvi ja nautisin põnevat seiklustunnet, . Minul oli küll soovi kauem joonistada, aga märg ilm tegi seda võimatuks - värvid ähvardasid paberilehelt ära joosta ja omavahel segada. Tänase plein air'i tulemus on omamoodi huvitav - tegime seda pildi koos loodusega. :)

Neljas joonistus

Pilt tehtud 21.09.2012
kell 16:15

Täna tundsin, et see puu käib mulle närvidele. Tahaksin juba midagi muud joonistada. Algasin joonistamist natuke pahas tujus, kiirustasin, kuid hiljem märkasin, et olen rahunenud.  Algus oli pilvine ilm, seejärel hakkas päike paistma - varjud muutusid.
Seekord astus minu juurde eakas naine, vaatas pilti ja siis hakkas juttu ajama. Mina ise polnud sellest vähemaltki huvi tundnud. Oli näha, et ta vajas lihtsalt vestluskaaslast. Pärast, kui ta eemale astus, korjasin kiiresti kõik oma asjad ära ja lahkusin, kuna täna polnud mul tuju seal edasi istuda. Pilt jäi natuke lõpetamata.

Kolmas joonistus

Pilt tehtud 18.09.2012
kell 12:50

Istun pingil nagu üleeile. Seekord alustan joonistamist mitte puu ladvast, vaid selle põhjast. Paistab päike, järelikult pean kasutama rohkem kollast värvi. Märkasin, et teiste puude ladvad on muutunud kollasemaks - lisasin oranži värvi. Hõberemmelgas ise ei muutunud.
Seekord lähenesid minule kaks last. Esimene kord - väike tüdruk, mis vaatas minule otsa ja naeratas. Teine kord tuli minu juurde väike poiss ja vaatas üsna sihikindlalt minu joonistust.
Joonistades tunnen ennast kindlamini, kui varem. Tunnen ennast väga õnnelikuna nagu eelmiste joonistuste puhul, kuid tundub siiski, et need tunded on teise iseloomuga, mida ma ei oska praegu täpselt kirjeldada. Pärast joonistamist koju minnes, mõtlen selle peale, mida näen - puud, nende kuju ja värvid. Tundub, et ma olen värvide osas tundlikumaks saanud.

Teine joonistus

Pilt tehtud 17.09.2012
kell 15:00

Kadriorg. Joonistan hõberemmelgat. Eelmine kord istusin pingil, seekord istun tiigi ääres oleval trepil ja vaatan puud teiselt küljelt. Tänane ilm on väga päikesepaisteline ja soe - kasutan rohkem kollast värvi, et päikesekiiri edasi anda. Taeva jaoks kasutan eredamat helesinist värvi võrreldes eilse korraga. Täna ei tunne ennast nii inspireerituna, nagu eelmine kord, kuid siiski naudin joonistamist. Minu ümber kõnnivad linnud - tüvid, pardid ja kajakad, ning näitavad üsna selgelt, kuid piisavalt viisakalt, et oleks tore ennast natuke turgutada. :) Möödaminejad astuvad tasa tagantpoolt ligi ja püüavad vaadata, mida ma teen, ning kohe lahkuvad, kui mina neile otsa vaatan. Niisiis, püüan mitte vaadata. Grupp turiste läheb mööda. Kaks eakat prantslalstest naist lähenevad tagant, heites varju minule ja minu lehele, vestlevad omavahel. Tunnen joonistamisest rõõmu. Puhub tuul - puuoksad lehvivad. Püüan seda lehvimist ka edasi anda.

Esimene joonistus

Alustan uue blogi aine "Kasvatusteadus ja -filosoofia" jaoks.
Pärast kolm päeva järjest joonistamas käimist otsustasin oma enesevaatluse piltide jaoks eraldi blogi teha. Loodan, et ka pärast ülesanne lõpetamist jätkan oma "plein air" katseid ning panen pildid siia.

 Esimesed kolm postitust on tehtud toetudes märkmetele, mida tegin kohe pärast pildi lõpetamist. Proovin edaspidi postitusi sel samal päeval, kui joonistan, teha.
See pilt on tehtud 16.09.2012 kell 12:07.

Valisin joonistamiseks Kadrioru tiigi ääres kasvavat hõberemmelgat. Kasutan akvarellvärve. Üldiselt on ilm pigem pilvine, aga vahel paistab päike, seetõttu muutub värvigamma natuke. See puu, mida ma joonistan on väga maaliline - pikk, paks tüvi, mille koor on mõnedes kohtades lõhenenud, hõbe-rohelised lehed. Tundub, et see puu on nagu muinasjutust tulnud. Märkasin, et inimesed pildistavad ennast selle puu taustal, kallistavad seda. Niisiis, ei ole ma ainus inimene, kes seda puud silmapaistvaks peab. :) Joonistades tunnen ennast õnnelikuna ja huvitatuna - leian sellest tegevusest rahu. Üldiselt kasutan kaks põhivärvi - roheline ja pruun.